Rail Baltic on Balti riikide julgeoleku, majanduse, turismi, kaubanduse ja ühendatuse seisukohalt äärmiselt oluline projekt.

Kuni 85% Rail Balticu rahastusest tuleb EList – see raha läheb meie ettevõttetesse, majandusse ja maksudena riigieelarvesse.

Projekti lõpmatuseni venimist ei saa lubada, peame tegema omalt poolt kõik, et Rail Baltic tähtajaks valimis saada.

Ka Lätilt tuleb eeldada oma osa valmis ehitamist - vajadusel saab Eesti ja Leedu ning meie ettevõtted pakkuda Lätile oma ekspertiisi ja tehnilist tuge.

Regionaal- ja põllumajandusministri Hendrik Johannes Terrase plaani kohaselt peaksid maakonnaliinidel lapsed ja pensionärid hakkama bussisõidu eest maksma, seni on see olnud neile tasuta. Terras näeb ette 15-20€ kuukaardi või 50-60 sendise ühekorrapileti suurust tasu ning põhjendab seda vajadusega saada teada, kust kuhu inimesed liiguvad. 

Volt ei pea õigeks lastele ja eakatele tasuta sõidu õiguse kaotamist. Tegemist on nende liikuvuseks hädavajaliku süsteemiga. Busside nõudlust ja inimeste marsruute saab juba praegu jälgida tasuta kaartide valideerimise abil. 

Ajal, kus USA-s väheneb ülikoolide ja teadusvabadus saab Euroopa pakkuda paremat alternatiivi.

Kohaliku potentsiaali ära kasutamise kõrval saame teaduse, kultuuri ja majanduse arenguks toetada ka välistalentide siia tulekut.

Maailma teadus- ja arendustegevuskeskuseks võiks olla Eesti, mitte Silicon Valley ja Ameerika ülikoolid.

President Ilvese mõtted samal teemal: https://www.err.ee/1609849989/toomas-hendrik-ilves-me-ei-saa-oma-tulevikku-valjast-sisse-osta

Taskukohane eluase – Jah. Noortel, peredel, pensionäridel, olulistel töötajatel ja teistel abivajajatel peab olema võimalus leida mõistliku hinnaga eluase. Tuleb toetada eluasemete ehitust ning vajadusel luua juurde munitsipaalkortereid.

Autokeskne linnaruum – Ei. Linnas peab olema turvaline ja mugav liigelda kõigil – nii rattal, tõuksil, jala, lapsekäruga, kui ka autoga. Rohelised, meeldivad targa disainiga linnad ja tänavad on kasulikud meile kõikidele.

Eestikeelne kool – Jah. Venekeelselt õppelt üleminek on võtnud liiga kaua. Kaasavalt, toetavalt, kuid sihikindlalt tuleb jätkata eestikeelsele õppele üleminekuga.

Tasuta ühistransport – Võib-olla:) Ühistranspordi puhul on väga oluline selle kvaliteet, see peab olema mugav, puhas, tiheda graafikuga ja sõitma kuhu vaja. Kui selle rahastamiseks on vaja proovida osaliselt tasulisi lahendusi, siis peab seda kaaluma. Samas ei tohi piletihind olla ühistranspordi kasutamiseks kellelegi suur takistus.

Arenev linn – Jah. Toetame ehitust ja arendust linnas. Tühjade parkimisplatside või tühermaade asemel võiksid olla kodud, ärid, pargid, vabaaja- või spordiehitised jne. Seda arengut tuleb toetada. Linn ei pea valguma lõpmatult linnaäärsetele põllumaadele. Siiski tuleb hoida linna kultuurilist ja arhitektuurilist omapära ja pärandit.

Rekordiliselt suur, üle 98 000 inimese allkirja saanud rahvaalgatus toidukaupade käibemaksu alandamiseks on selge märk, et inimeste majanduslik kindlus ja toimetulek on viimaste aastate kiire hinna- ja maksutõusude tõttu vähenenud.

23/27 EL-i riigis on toidukaupadele kehtestatud madalama KM määra, nt 14% Soomes, 10% Hispaanias, 6% Poolas. Eestis erisusi ei ole ning toidukaupadele kehtib EL-is Taani järel teine kõrgeim, nüüd juba 24%-line käibemaks. 

Saame aru riigi finantsilistest vajadustest, kuid riigikassat ei peaks täitma inimeste toimetuleku baasvajaduste arvelt – toit ei ole luksuskaup.

Toetame toidukaupadele madalama KM määra kehtestamist.

Vestlus oli rikas mõtete ja ideede poolest nii meie oleviku kui ka tuleviku kohta, hõlmates teemasid nagu Euroopa integratsiooni tugevdamine, avaliku halduse digitaliseerimise kiirendamine kõigil valitsemistasanditel, Euroopa julgeoleku suurendamine ja majanduse moderniseerimine.

Jagame Ilvese enda sõnu liitumise kohta:

„Mul ei ole peaaegu 20 aastat olnud mingit erakondlikku kuuluvust ja olen viimasel kümnendil pärast ametist lahkumist selgesõnaliselt seda vältinud. Kuid väljakutsed, millega Euroopa Liit täna silmitsi seisab, on oluliselt muutunud. Alates Venemaa täiemahulisest sissetungist Ukrainasse ja selle avalikult vaenulikust ning ähvardavast suhtumisest Euroopasse kuni USA vaenuliku administratsioonini, mis on lõhkunud viimase 80 aasta transatlantilised suhted – peame endalt küsima: kas meie euroopalik eluviis jääb ellu?

Selleks peab Euroopa nüüd end kokku võtma. Ta peab üle saama 35 aastat kestnud kaitse ja julgeoleku hooletusse jätmisest; peab looma üleeuroopalise kapitalituru, et võimaldada selliseid investeeringuid, mis on viinud USA tehnoloogiavaldkonnas juhtpositsioonile, mis on Euroopast kaugel, kaugel ees, kus me peame hüppeliselt järele jõudma, eriti tehisintellekti vallas. Kui me ei tegele nende küsimustega, muutume vaesunud äärealaks, mida olime viimati keskajal.

Euroopa vajab strateegilist Zeitenwendet kõigis valdkondades: kaitse, välispoliitika, rahandus, ühtne turg, iseennast kahjustavad innovatsiooni- ja tehnoloogiaregulatsioonid, kulukas ja nõrgestav energiapoliitika, otsustusprotsessid. Kõige olulisem on, et EL peab ületama omaenda letargia, soovimatuse tegeleda keeruliste reformidega, ja sisetülid.

Rahvusvaheline keskkond on Euroopa suhtes üha vaenulikum, eriti mis puudutab valgustusajastu põhiväärtusi: põhiõiguste ja -vabaduste austamine, õigusriik, vabad ja õiglased valimised, Euroopa on nii välisriikide kui ka omaenda populistlike äärmuslaste rünnaku all. Euroopas umbes 250 aastat tagasi sündinud valgustusajastu põhiväärtused on toonud jõukust ja väärikust inimestele kogu maailmas. Kuid täna on need väärtused rünnaku all. Täna on Euroopa rünnaku all. On aeg võtta kõiki neid ohtusi tõsiselt. On aeg viia läbi põhjalikud reformid, mis võimaldavad Euroopal olla edukas ebastabiilses keskkonnas, nii kodus kui maailmas.

Kõigil neil põhjustel olen rikkunud oma lubadust vältida igasugust parteipoliitikat ja otsustanud liituda Voltiga, mis on täna veel väike, kuid minu arvates esindab kõike seda, mis on Euroopa jaoks hädavajalik, et tulla toime tänaste mitmete eksistentsiaalse kriisidega. Erakonnaga liitumine tähendab väärtuste jagamist. Mina jagan Volti väärtusi.“

President Ilvese poliitiline karjäär on tõeliselt tähelepanuväärne, arvestades tema keskset rolli Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga. Ta on olnud Eesti digitaliseerimise teerajaja, muutes riigi maailmatasemel start-up- ja tehnoloogiakeskuseks. President Ilvese osalemine aitab kiirendada Volti kasvavat mõju kogu Euroopas - kohalikult, riiklikul ja riikideülesel tasandil.

Koos järgmiste sammude astumine föderaalse Euroopa suunas on suur au - Tere tulemast, president Ilves!

Volt Eesti alustab igakuiseid kohtumisi Tallinnas, mis annavad nii Volti liikmetele kui ka kõigile huvilistele suurepärase võimaluse omavahel tuttavaks saada, kohtuda sarnaselt mõtlevate inimestega ning arutada poliitikat ja päevakajalisi teemasid. Need kohtumised on mõeldud ideede jagamiseks, kogemuste vahetamiseks ja lihtsalt mõnusaks suhtlemiseks.

Kui soovid Volti paremini tundma õppida või otsid inspireerivaid vestlusi ja uusi tutvusi, siis see on ideaalne võimalus. Ära kõhkle ja astu läbi! Täpse kuupäeva, kellaaja ja toimumiskoha leiad meie kodulehe sündmuste rubriigist.

Me ei jõua ära oodata, et sind juba järgmisel korral näha!